Jarek Kasar. Foto: Andres Apevalov
SINA EI HOOLI MUST YLDSE
Tekst ja muusika Jarek Kasar
ma ei armu enam kunagi,
kui n2en tytarlast, kes nagu sobiks,
torkan talle roosid silmaauku
ja ytlen pimekohting
armastus, see on nagu michael moore
oleks p2he pugenud:
tuleb ikka sinna, kus ta pole oodatud
ja teeb omad j2reldused
armuasjadega yldiselt muidugi meenub kohe
kati murutari pulmapidu,
pisut huumoriga nurgad silun
enne, kui see teema tydrukute suunas viltu
nukraks k6iki hukkam6istvaks niuksuks kisub
mustad triibud
silme ees tiirutamas kirjutan ma
telefoni tuhandeid ridu
ja kustutan need enne, kui saadan,
v2ga buddha minust,
mul pole niiv6rd surma isu,
kui tahaks r2igelt syya nagu tavaliselt
masendusega,
tegelikult yldse ei tahaks, et noh maksaks
k2tte saledusega
midagi peab muutuma kyll –
kaua ma unistan
alustan uut elu,
ostes uued r6ivad nagu kuningal,
t2iesti tutika pluusiga,
k2in linnas, n2itan
k6rtsus, mille lette nyhin aegajalt,
seal kohtan s6pru, n2en sitt v2lja,
nad arvasid, kargasin lyhtri laest alla
ja selgitasin, et asi on valguses,
ja sina lits 2ra enam minuga arvesta!
2rgates olin j2lle alguses,
anna andeks nah
seal mu sees toimub ikka
midagi v2ga kahtlast
t6en2oliselt imre kaas juba luurab mu j2rgi
vastasmaja aknast
k6hu66nes on liblikad kutsumata kylas:
rindkere on nii raske,
tunne nagu merilyn uuskylal
nii palju oleks 8elda, mis ei aita,
sest ainus rohi
oleks aimu saada, misasi see oli,
kui sa must yldse ei hooli?
sest ega sina ei hooli must yldse…
“palun selgita mulle meid!”
sssht, vaigistan su, ma pole k6ige nupukam:
tutvustan kirglikult oma elu telgitaguseid
ja siis ytlen: “unusta…”
kangestusin
ma ei viitsi skeemitada,
tahaks koos niisama olla,
v6i paneks punkti
teeks seda seksiasja viimast korda,
v6in sulle kallis olla,
see ei t2henda midagi,
sa ei vaata mind nagu hinnalist
nagu mina sind
nagu virmalist
yksk6ik, kuidas pingutan,
su k6rval ei ole ma k6va mees
vaid sitakott,
avaldan armastust ja mul v2riseb l6ualott,
aga ma t6esti arvan,
et su nina, kiisu-silmad on nii kaunid
nyyd k2in korra 2ra, j2tan juhani
j22kuubikuid t2is kaussi nagu austri
ja olen tagasi uue kutina,
n2itan v2lja nagu mind ei huvitaks, ausalt
et ma pole kunagi
yhinenud su p2rast feisbuukiga,
et 8elda tsauka,
saab selgust,
juba praegu v6tan seda,
kui n2istust
teadvustamaks, et jee olen elus,
mis siis, et v6sinud
tahaks, et mul on yksk6ik, raske on sellest
mitte v2lja teha
ehk siis yhe p2eval me n2eme ja ma ei oota
seda p2va enam
sest ega
sina ei hooli must yldse…
Jarek Kasar – vokaal, kõik pillid ja mix
Salvestatud 2012.
Lutsuvad kivid 
0 Comments